E s i m e s e d k u j u t i s e d, mida peetakse kunstiks valmistati 40 000 aastat tagasi.

1 8 7 9 avastas arheoloog Santuola Põhja-Hispaanias Altamira koopas seinamaalid.

Enamus koopamaale nt edela-euroopas ja altamiras ongi tekkinud paleoliitikumi ja jääaja lõpuaegadel umbes 15 000 aastat tagasi

üks varaseimaid ja kuulsamaid algelisi kujutisi umbes 40 000-20 000 aasta tagusest on kivist naisekujutis, nimega W i l l e n d o r f i V e e n u s.

Jääaeg lõppes X aastatuhandel e.Kr. samal ajal paleoliitikumi lõpuga. Tootemid on hõimu suguluse mõne loomad keda austatakse ehk oma võimu kaitsevaimud.

F a n t a a s i a k ü l l a s e d m a s k i d on troopikavööndi põlluharijate visuaalse kunsti huvitavaim osa nende loomine näitab rikkalikku kujutlusvõimet ja materjalide töötlemise oskust.

O r n a m e n t on ladina keelsest sõnast ornare – kaunistama.

M e g a l i i t i l i s e d E h i t i s e d leidub loode-euroopas (suure kivi ehitised), bretagne’i poolsaarel ja lõuna-inglismaal. Kuulsaim on S t o n e h e n g e see nn. Kromlehh koosneb ringikujuliselt paigutatud ja inimestest kõrgematest püstistest kiviplokkidest

M e n h i r i d (pikk kivi) on suhteliselt suured kivirahnud

suured kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat, kannab nime D o l m e n. (kivilaud)
need on kivikalmed.
_______________________________________________________________________________


Lähis-idas kujunesid riigid niiluse orus egiptuses ja tigrise ja eufrati vahelisel alal.

mesopotaamia vanima kõrgkultuuri loojad olid sumerid

mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid valitsejate lossid ja linnakindlustused.

ehitusmaterjal- tähtsaimad olid savitellised, enamasti päikese käes kuivatatud.

mesop. Leiutati kaared ja võlvid.
kasutati väravate ja keldrite ehitamisel, laed enamasti puust

Templikompleks oli pühamu ja ühiskondlike tööde juhtimise ja arvepidamise keskus. Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Parimalt säilinud tsikuraat asetseb sumerite linnas Uris.

Kujutavas kunstis oli juhtivaks alaks skulptuur-reljeefid ja kujud, enamasti olid seotud ehitistega kuid loodi ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid e steele ja vabafiguure. Valitsejad kujutati rahulikult istuvana (gudea figuur) või jumalatega suhtlemas (Hammurapi päikesejumala ees).

Sumerite, akadite ja babüloonia linnakohtadest on leitud arvukalt keraamikat

Sargon II lossis horsabadis oli 210 erineva suurusega ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14m kõrgusel platvormil.

Kujutava kunsti peateemaks on oma kuninga ülistamine.

säilinud on palju reljeefe mis kujutavad valitsejat troonil istumas ja aupaklikke alamaid vastu võtmas. Eriti andekad on jahistseenid.

uus-babüloonia riik ümbritses oma pealinna müüriga mis olevat olnud nii paksud et nende harjal oleks mitu väravat ja iga 50 m järel vahitorn. Peavärav oli pühendatud jumalanna ištarile ning sellest lähtus lai sirge tänav, millel peeti pidulikke rituaalseid rongkäike. Seda teatakse kui Ištari värav.

Piibli Paabeli torn on marduki templi tsikuraat, mille nelinurkse aluse külg on üle 90 m pikk ja olevat seitsme astanguna 90m kõrgusele.

_______________________________________________________________________________


Egiptuse kunst arenes omaette sest eraldatus teiste riikidega oli suur.

egiptuse traditsiooni kunstis näitavad 2 reljeefi, mille valmimist lahutab rohkem kui 2 ja pool tuhat aastat. I on vaarao narmeri võitu kujutav alam-egiptuse üle, II kroonivad alam- ja ülem-egiptust esindavadjumalannad 2. saj. e.Kr. elanud valitsejat ptolemaios VI-t

egiptuse poos tähendab jalgade külgvaadet, torso ehk ülakeha on külgvaates, näo vorm on külgvaates, ehk profiilis. Silm on kujutatud otsevaates.

kunst on lahutamatult seotud religiooniga.

Mastabasi ehitati muumiate säilitamiseks. Need koosnesid maaalustest kividega vooderdatud haukambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. Seal olid ka rituaalideks mõeldud ruumid.

algselt asetsesid egiptuses astmikpüramiidid, millest hiljem arenesid koonuselised püramiidid. Kuulsamaid on nt Cheopsi Cherfeni ja mykerionose püramiidid.

orutemplist läks tee hauatemplisse.

Tempel oli egiptuses oli nelinurkne, kõrge müüriga muust maailmast eraldatud osaliselt pealt lahtine.seda võisid ääristada sfinksid.

templi väravaehitist nimetati pülooniks ja see asus templi kitsal küljel.
kuulsamad on ramses II matusetempel ja Hatšepsuti matusetempel.
ka on tuntud abu simbeli kaljutempel.

Tundud on kungate org, mille kaljuseintesse raiuti paljude vaaraode hauakambrid. Seinad on kaetud värviküllaste maalidega, vaaraode kirstud ehk sarkofaagid asetsevad käikudes
20. sajandini säilis ainult puutumatuna ainult tutanhamoni haud

skulptuurikunstis on kuulus ka kaljusse raiutud sfinks, mis seisab giza suurte püramiidide juures.

vaaraod on kujutatud tardunud poosis.

reljeefkunst on enamasti madalreljeef aga sageli olid kujutiste kontuurid kivisse süvendatud, tekkisid süvendreljeefid.levis ka seinamaal kuid seda vähe.

pinnakunstis oli suur üldistamine.